2024. aasta sõjaline olukord on muutunud mitmekülgseks ning rahvusvahelised suhted mängivad olulist rolli Eesti ja globaalse julgeoleku dünaamikas. Mitmed piirkondlikud ja globaalsed tegurid mõjutavad sõjalist tasakaalu ning Eesti seisukohast on oluline jälgida, kuidas need arengud võivad mõjutada riigi julgeolekut.
Lähis-Idas jätkuvad geopoliitilised pinged ning konfliktid, mis mõjutavad maailma stabiilsust. Samal ajal on Ukraina olukord endiselt keeruline pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja separatistlike võitluste jätkumist Ida-Ukrainas. Need konfliktid jätavad mõju Euroopa julgeolekule ning kujundavad NATO ja Venemaa suhteid.
Viimastel aastatel on Venemaa ja Ukraina vahelised pinged püsinud kõrged pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal ning Ida-Ukrainas jätkuvat konflikti. 2023. aastal märkasime aga mõningaid arenguid, mis kutsusid esile uusi muresid ja spekulatsioone olukorra eskaleerumisest.
2023. aasta sügisel märkasid rahvusvahelised vaatlejad suuremat Venemaa sõjalist kohalolekut Ukraina piiride lähedal. See tõstis rahvusvahelise kogukonna muret, kutsudes esile spekulatsioone võimalikust sõjalisest sekkumisest või suuremast konfliktist. Samal ajal katkesid Ukraina ja Venemaa vahelised rahuläbirääkimised ning diplomaatilised suhted olid äärmiselt pingelised. Mõlema riigi poolt välja öeldud süüdistused ja vastusüüdistused eskaleerisid pingeid ning takistasid oluliste probleemide lahendamist.
Konflikti jätkudes on humanitaarkriis süvenenud Ida-Ukrainas. Tsiviilelanikkond kannatab sõjategevusest ja piirangutest ning rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid on väljendanud muret olukorra halvenemise pärast ning raskustest abi osutamisel sõjapiirkondades.
Need sündmused on toonud kaasa süveneva muretuse ja pingeid rahvusvahelises kogukonnas, eriti Euroopas ja NATO-s, kes jälgivad tähelepanelikult olukorra arengut. Kuigi suured sõjalised kokkupõrked pole veel toimunud, on piirkonnas jätkuvad pinged ja sõjalisel kohalolekul tekkivad küsimused olulised, pidades silmas võimalikke mõjusid rahvusvahelisele julgeolekule ja stabiilsusele Euroopas.
NATO ja Venemaa vahelised pinged on endiselt kõrged, eriti seoses sõjalise kohaloleku suurenemisega Ida-Euroopas. NATO tugevdab oma kohalolekut piirkonnas, sh Eestis, läbi roteeruvate vägede ning ühiste õppuste, et tagada kollektiivne kaitse liikmesriikidele. Samal ajal jälgitakse hoolikalt Venemaa sõjalisi manöövreid ja tegevusi. Viimastel aastatel on NATO-le uute liikmete lisandumine olnud oluline teema, laiendades alliansi mõju ja ulatust rahvusvahelisel tasandil. Viimase kahe aastakümne jooksul on NATO võtnud vastu mitmeid uusi liikmeid, kes on astunud alliansi ridadesse, püüdes tagada oma riikide julgeolekut ja tugevdada koostööd teiste liikmesriikidega. Palju on teemaks olnud Soome liitumine NATO-ga. Eks tulevik näitab kuidas sellega läheb ja millal see jõustuda võiks.
Eesti on jätkuvalt pühendunud oma kaitsevõime tugevdamisele, investeerides kaitse-eelarvesse ning arendades välja oma kaitsevõimet. Riik on tihedalt seotud NATO-ga ning hindab liitlassuhete olulisust oma julgeoleku tagamisel.
Euroopa Liit otsib aktiivselt võimalusi tugevdada oma rolli julgeolekupoliitikas, keskendudes strateegilisele autonoomiale ja kriisiohjamisele. ELi ja NATO vahelised koostöövõimalused on tähtsad Euroopa kollektiivse kaitse seisukohast.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata küberruumi ja hübriidohtudele, mis võivad ohustada riikide julgeolekut. Eesti on tuntud oma digitaalse innovatsiooni poolest, kuid see paneb riigi ka potentsiaalsesse küberrünnakute sihtkohta.
2024. aasta sõjaline väljavaade nõuab jätkuvat tähelepanu mitmetele rahvusvahelistele teguritele, mis mõjutavad julgeolekut nii Eestis kui ka globaalselt. Stabiilsus, koostöö ja valmisolek reageerida uutele ohuteguritele jäävad oluliseks, kui riigid püüavad tagada rahu ja julgeolekut kogu maailmas. Eesti jätkab oma püüdlusi tugevdada oma kaitsevõimet ning säilitada hea suhted oma liitlastega.
